Uus teadusuuring näitab, et katk oli surmav haigus juba 5500 aastat tagasi, ammu enne linnade teket, põllumajanduse levikut ja rottidega seotud tingimusi, mida tavaliselt seostatakse ajalooliste katkupuhangutega. Avastus muudab oluliselt senist arusaama haiguse ajaloost.
Teadlased analüüsisid iidset DNAd Siberi küttide-korilaste kalmistutelt ning leidsid katku varajasi tüvesid peaaegu 40 protsendil uuritud isikutest. See viitab sellele, et haigus oli juba tollases ühiskonnas laialt levinud, kuigi inimesed elasid väikestes hajutatud kogukondades, mitte tihedalt asustatud asulates.
Uurijad tuvastasid ka tõendeid kiiretest perekondlikest haiguspuhangutest, mis tapsid palju lapsi ja noorukeid. Leiud näitavad, et katk levis perekondade sees laastavalt ning mõjutas eriti just nooremaid põlvkondi. Tulemused panevad teadlasi ümber hindama, kuidas ja millal sai katkust üks inimkonna ajaloo ohtlikumaid haigusi.