Euroopa Keskpanga (ECB) ametnike sõnul peab Euroopa veel kuid taluma energiahinnašokki, hoolimata USA ja Iraani esialgsest kokkuleppest lõpetada sõda ja avada uuesti Hormuzi väin. ECB tõstis eelmisel nädalal euroala baasintressimäära 25 baaspunkti võrra 2,25 protsendini — tegemist on esimese intressitõusuga alates 2023. aastast. Põhjuseks on Lähis-Ida konflikti tõttu kerkinud energiahinnad, mis on hakanud mõjutama baasinflatsiooni.
Euroala aastane inflatsioon tõusis mais 3,2 protsendini, võrreldes aprilli 3,0 protsendiga. ECB juhatuse liige Peter Kazimir tõdes, et kõrgemad energiakulud jäävad püsima kauemaks kui paljud lootsid, ning Lähis-Ida kahjusid ei saa üleöö heastada. Energiahinnašokk on sundinud Euroopa ettevõtteid müügihindu tõstma ja töötajaid kõrgemat palka nõudma, mis hoiab inflatsiooni ECB 2-protsendilisest sihist kõrgemal.
Iirimaa keskpanga juht Gabriel Makhlouf rõhutas, et konflikti lõpp ei tähenda automaatselt šoki lõppu. JP Morgani ökonomist Greg Fuzesi märkis, et kokkulepe pole oluliselt vähendanud survet intressimäärade edasiseks tõstmiseks sel aastal.