Rahvaraamatukogude reform on tekitanud palju emotsioone. Ja see on mõistetav. Raamatukogu pole lihtsalt avalik teenus, vaid kohtumispaik inimeste, lugemise ja kultuuriga, kirjutas hariduskultuuri ja omavalitsuskorralduse konsultant Marika Saar. Ka minu jaoks on teemal väga isiklik tähendus. Olen suur lugemise ja raamatukogude fänn. Ainuüksi käesoleval aastal olen laenutanud ja läbi lugenud 40 raamatut. Lugejana ootan, et raamatute leidmine ja laenutamine oleks loogiline ja kiire. Et raamatukogudes oleks piisavalt valikut erineva lugemishuviga inimestele. Et populaarsete raamatute järjekorrad liiguksid kiiresti. Arenguruumi on siin nii laenutussüsteemi kasutajasõbralikkuse kui ka raamatuvaliku osas. Hea strateegiakorraldus tähendab minu jaoks oskust vaadata ausalt otsa sellele, kas süsteemid, mille oleme aastate jooksul üles ehitanud, vastavad veel tänastele vajadustele. Kas need on kasutajakesksed? Kas need on tõhusad? Kas need on õiglaselt korraldatud? Kas need võimaldavad arengut? Täna on Eestis 478 rahvaraamatukogu. Samal ajal on tugisüsteemid killustatud, töökoormused maakonniti väga erinevad ning mitmeid tegevusi tehakse paralleelselt ja dubleerivalt.
