Teadlased kaardistasid esimest korda maailma maa-aluse seeneniidistiku, mille kogupikkus ulatuks sirgeks tõmmatuna kümnendikuni Linnutee galaktika laiusest. Silmale eest varju jääv võrgustik mängib kriitilist rolli kogu planeedi süsinikuringes. Maa mullastiku ülemises 15 sentimeetri paksuse kihis peitub erakordne kogus elusainet. Sealsete arbuskulaarsete mükoriisaseente ehk krohmseente niidistiku kogupikkus ulatub hinnanguliselt 110 kvadriljoni kilomeetrini. Näitaja ületab Maad ja Päikest lahutavat vahemaad ligi miljard korda. Hoomatavama võrdlusmomendina on maa-aluse seeneniidistiku pikkus kõigi maailma taimede peente juurte pikkusest 50 korda suurem. Pikkusest isegi olulisemaks peavad uurijad eesotsas evolutsioonibioloogi Justin Stewartiga Amsterdami Vrije Ülikoolist seente kasvu otse taimejuurtel. Kogutud sadade tuhandete mõõtmiste põhjal ulatub globaalse seeneniidistiku mass ligikaudu 300 megatonnini. Süsiniku massilt ületab niidistik seega kogu inimkonna massi nelja- kuni kuuekordselt.
