Soojenev kliima muudab Arktikat jäävabamaks ja suurendanud piirkonnas nii laevaliiklust kui naftareostuse riski. Muutuvad jääolud võivad aga mõjutada seniste naftareostuse tõrjevahendite toimivust, selgub Tartu ja Norra teadlaste värskest uuringust. Merejää on mikroorganismidele keeruline elupaik, kus tuleb toime tulla miinuskraadide, kõrge soolsuse ja jää sees paiknevate kitsaste soolveekanalitega. Siiski elab ka nendes tingimustes väike hulk bakteriliike, kes on võimelised erinevaid naftaühendeid lagundama ja kasutama neid oma elutegevuses. Naftast tahavad naftat lagundavad bakterid süsinikku. Lisaks on neil vaja kasvuks lämmastikku ja fosforit, neid toitaineid on aga Põhja-Atlandi vees väga vähe, kirjutab Tartu Ülikooli mikrobioloogia professor Jaak Truu. Merre sattunud naftareostuse ühe võimaliku tõrjevahendina on kasutusele võetud dispergandid ehk dispergeerivad ühendid, mis jagavad nafta väikesteks tilkadeks. Sedaviisi hajub nafta veesambas kiiremini, vähendades reostuse otsest mõju mereelustikule ja võimaldades mikroobidel seda lihtsamalt lagundada. Eelkõige reageerivad mikroobikooslused
