Rootsi parlament võttis vastu seaduse, mis kaotab alates 12. juulist varjupaigataotlejatele ja teistele sisserändajate rühmadele alalise elamisloa andmise võimaluse. Edaspidi saavad need isikud taotleda üksnes ajutist elamisluba, kusjuures ajutist luba ei ole enam võimalik muuta alaliseks. Praegu kehtiva alalise elamisloaga isikuid muudatus ei puuduta. Rootsi valitsuse eesmärk on tugevdada kontrolli välismaalaste pikaajalise staatuse üle riigis. Seadusemuudatus toimub olukorras, kus avalikkust ja poliitikuid muretseb kasvav jõuk- ja gangikuritegevus ning massilise sisserände kulud. Taani rahandusministeeriumi andmetele tugineva analüüsi kohaselt kulutab Rootsi järgmise 50 aasta jooksul ligikaudu 117,3 miljardit eurot riigis elavale 102 000 somaallasele. Julgeolekuolukord on samuti murettekitav: politsei andmetel on viimase kolme aasta jooksul organiseeritud kuritegevusega seotud tulistamistes hukkunud 23 ja vigastada saanud 30 gangidega mitteseotud isikut. Rootsi on aastaid võidelnud jõukude vaheliste tulistamiste, narkokaubanduse ning seksuaalkuritegudega, milles on sageli osalenud välispäritolu isikud.
