Kinnisvaraturg ootab planeeringuseaduse muudatusi ja üleriigilise planeeringu valmimist, sest koos muudavad need arenduste paberilt tegelikkuseks saamise kiiremaks ja prognoositavamaks, kirjutab Monica Meldo. Riigi järgmiseks 25 aastaks koostatav üleriigiline planeering ja jõustuma hakkavad planeerimisseaduse muudatused mõjutavad otseselt elu- ja ärikinnisvaraturgu, puudutades nii seda, kuhu ja milliseid kodusid ehitatakse, kui ka vanemate büroohoonete kiiremat kaasajastamist. Üleriigiline planeering annab turule signaali selle kohta, kuhu riik ja omavalitsused kavandavad elanikke koondumist, töökohtade loomist, taristu arendamist, rohealasid ja teenuseid. Kui see arusaam on selge, saavad arendajad, investorid, pangad ja koduostjad teha paremaid otsuseid. Kui see aga pole selge või muutuvad arendustele esitatavad nõuded menetluste käigus aastate jooksul, muutub kinnisvaraarendus aeglasemaks ning ka kulukamaks ja ebakindlamaks. Just ebakindlus ja teadmatus on praeguse planeerimissüsteemi üks suuremaid probleeme. Kui on teada, et ühte piirkonda ei soovita kõrgemat hoonestust, suuremat liikluskoormust või uut elamuarendust, saab sellega arvestada.
