Libertaarne liikumine jaguneb kahte leeri: need, kes soovivad heaolu- ja sõjariigi programme reformida, ning need, kes soovivad need täielikult lammutada. Artikli autor Jacob Hornberger kuulub teise leeri, põhjendades seda lihtsalt: reform ei anna vabadust, vaid parimal juhul parema pärisorjuse. Hornberger toob paralleeli 19. sajandi orjusega: kui libertaarlased oleksid tollal nõudnud orjuse reformimist — lühemaid tööpäevi, vähem piitsahoope, paremat toitu — oleksid orjad küll saanud parema elu, kuid mitte vabaduse. Vabaduse saavutamiseks oleks tulnud orjus täielikult kaotada, mitte reformida. Sama põhimõte kehtib autori sõnul tänapäeval. Föderaalvalitsus on meie peremees ja me oleme selle teenijad: valitsus otsustab, kui suure osa oma sissetulekust tohime endale jätta. Tulumaks, sotsiaalkindlustus, Medicare, Medicaid, subsiidiumid ja päästepaketid on kõik selle süsteemi osad. Hornbergeri sõnul ei peaks libertaarlased leppima parema pärisorjusega, vaid seadma sihiks tõelise vabaduse — isegi kui see seisukoht ei ole populaarne.
