Bostoni Lastehaigla teadlased avastasid, et ajus paiknevad immuunrakud ehk mikroglia koguvad vanuse kasvades mutatsioone samades geenides, mis põhjustavad verevähi vorme nagu lümfoom ja leukeemia. Erinevalt vähist ei tekita need mutatsioonid kasvajaid, vaid muudavad mikroglia liigselt põletikuliseks, mis võib aidata kaasa Alzheimeri tõve kujunemisele. Uuring avaldati ajakirjas Cell. Teadlased analüüsisid 149 vähki soodustavat geeni 190 Alzheimeri tõvega inimese ja 121 tervete inimeste ajukoeproovidest. Alzheimeri patsientide proovides esines rohkem DNA muutusi, mis koondusid korduvalt samadesse viide geeni. Ootamatult leiti sarnaseid mutatsioone ka Alzheimeri patsientide vereproovidest, mis avab võimaluse töötada välja verepõhiseid sõeluuringuid haiguse varaseks avastamiseks. Uuringu juht Christopher Walsh rõhutas, et kuna vähivastaseid ravimeid on palju, võib mõni neist osutuda kasulikuks ka Alzheimeri tõve ravis. Leid avab uue ja ootamatu suuna nii haiguse diagnoosimiseks kui raviks.
