Euroopa Liidu uued rändereeglid jõustusid reedel pärast pikki poliitilisi vaidlusi. EL-i rändeküsimuste juht Magnus Brunner nimetas seda esimeseks terviklikuks Euroopa süsteemiks, mis annab liikmesriikidele suurema kontrolli oma piiride üle. Reformi peamised muudatused on järgmised: ebaseaduslikult EL-i sisenevad migrandid läbivad kuni seitse päeva kestva isiku- ja julgeolekukontrolli, mille käigus kogutakse biomeetrilisi andmeid. Turvaohuks peetavad või väikese varjupaigasaamise tõenäosusega taotlejad — näiteks Marokost ja Bangladeshist pärit isikud, kelle kaitsest keeldutakse vähemalt 80% juhtudest — läbivad kiirendatud menetluse välispiiride lähedal asuvates keskustes, mis kestab kuni 12 nädalat. Solidaarsusmehhanismi raames peavad liikmesriigid vastu võtma teatud arvu teistes riikides saabunud varjupaigataotlejaid või maksma 20 000 eurot taotleja kohta surve all olevatele riikidele. Aastas hõlmab see süsteem vähemalt 30 000 varjupaigataotlejat. Lisaks loob reform hädaolukorra reageerimiskava ootamatute rändesurve juhtumiteks, mis võimaldab liikmesriikidel ajutiselt vähendada varjupaigataotlejate kaitsestandardeid.
