Euroopa Liidus on kaugtöö levik riigiti äärmiselt erinev — Soomes töötab kodust tavaliselt 20,5% töötajatest, Rumeenias vaid 1,3%, mis tähendab ligi 16-kordset erinevust. Eurostat määratleb kaugtöötajana isikut, kes töötab kodust vähemalt pooltel tööpäevadel nelja nädala jooksul. ELi keskmine on 8,8%. Soome ja Iirimaa (19,2%) on selgelt esirinnas — mõlemas riigis töötab kodust umbes iga viies töötaja. Järgnevad Belgia (13,2%), Saksamaa (13%) ja Malta (12,5%). Üle 10% on kaugtöö osakaal ka Rootsis, Eestis, Madalmaades, Luksemburgis, Prantsusmaal ja Austrias. Madalaim on näitaja Rumeenias, Bulgaarias, Põhja-Makedoonias, Kreekas ja Itaalias. ELi suurimatest majandusriikidest on Saksamaa ja Prantsusmaa ELi keskmisest kõrgemal, Hispaania veidi allpool ning Itaalia märkimisväärselt madalamal. Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupanga (EBRD) uurimisdirektori asetäitja Cevat Giray Aksoy sõnul sõltub kaugtöö levik peamiselt kolmest tegurist: riigi majandusstruktuurist, ettevõtete juhtimispraktikatest ning tööjõuturu regulatsioonidest.
