Teadlased on esitanud uue teooria, mille kohaselt võisid väikesed mineraalsed nanoosakesed olla varjatud mootorid, mis muutsid varase Maa keemia elu esimesteks ehitusplokkideks. Nende nn nanosaümide ehk looduslike katalüsaatoritena toimivate osakeste abil püütakse selgitada, kuidas eluta aine muutus järk-järgult elusateks süsteemideks. Nanoosakesed võisid toimida nii looduslike katalüsaatoritena kui ka energiatöötlejatena, kiirendades keemilisi reaktsioone, mis olid vajalikud esimeste biomolekulide tekkeks. See teooria pakub alternatiivse seletuse elu tekke ühele suurimale saladusele: kuidas sai eluta keemia muutuda keerukaks ja isepaljunevaks elusüsteemiks. Varasemad teooriad on rõhutanud hüdrotermiliste allikate, savimineraalide või meteoriitide rolli, kuid nanoosakeste katalüütiline potentsiaal on seni suhteliselt vähe tähelepanu saanud. Teadlaste sõnul võisid need osakesed toimida primitiivsete ensüümidena, hõlbustades keemilisi reaktsioone, mis muidu oleksid toimunud liiga aeglaselt, et elu tekkimist võimaldada.
