Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) tegevdirektor Kristalina Georgieva ütles Euronewsile, et kuigi kõrgemad naftahinnad annavad Venemaale teatud hingamisruumi, ei suuda see korvata sanktsioonide ja rahvusvahelise isolatsiooni mõju. IMF tõstis küll Venemaa 2026. aasta majanduskasvu prognoosi 0,8 protsendilt 1,1 protsendile, kuid Georgieva rõhutas, et see ei peegelda majanduse tegelikku nõrgenemist. Venemaa on oma rahalised puhvrid oluliselt ammendanud ning naftahinnatulu kasutatakse pigem nende taastamiseks kui majandusse investeerimiseks. Inflatsioon on kõrge ja intressimäärad ulatuvad peaaegu 15 protsendini. Enne sõda oli Venemaa potentsiaalne majanduskasv 1,6 protsenti, nüüd prognoositakse vaid 1 protsenti. Georgieva tõi välja kolm tegurit, mis on Venemaa pikaajalisi väljavaateid oluliselt halvendanud: demograafiline kahju seoses paljude noorte kaotamisega, sanktsioonide tugev mõju tehnoloogiavaldkonnas ning rahvusvahelise positsiooni kaotamine. Eriti murettekitav on nafta- ja gaasisektori tehnoloogiline mahajäämus, mis piirab sektori laienemist. Kokkuvõttes hindas Georgieva, et Venemaa on sõjast väljumas tugevalt kahjustatuna.
