Sotsiaalmeedia ajastul levivad sõnumid kiiremini kui kunagi varem, kuid sageli kaotavad need teel oma algse tähenduse. Nähtust nimetatakse sõnumi moondumuseks — protsessiks, mille käigus väide, tsitaat või idee eraldatakse oma algsest kontekstist ning omandab jagamise käigus uue, sageli moonutatud tähenduse. Tüüpiline näide on ekraanipilt avaliku elu tegelase ütlusest, mis levib viraalselt, tekitades viha, kaitsvaid reaktsioone ja meeme, ilma et keegi algset allikat kontrolliks. Uurijad toovad välja mitu peamist põhjust, miks see juhtub: inimesed jagavad sisu emotsionaalse reaktsiooni põhjal, mitte faktikontrolli järel; algoritmid eelistavad kaasahaaravat sisu, olenemata selle täpsusest; ning lühivormis platvormid sunnivad keerukaid ideid lihtsustama. Sõnumi moondumine ei ole pelgalt tüütu nähtus — sellel on reaalsed tagajärjed. See võib kahjustada inimeste mainet, kütata ühiskondlikku polarisatsiooni ja õõnestada usaldust meedia vastu. Teadlased rõhutavad, et digitaalse kirjaoskuse parandamine ja kriitilise mõtlemise arendamine on olulised vahendid, et aidata inimestel veebis levivatest sõnumitest paremini aru saada.
