Washingtoni Ülikooli teadlaste uus uuring näitab, et pere majanduslik olukord mõjutab laste aju arengut rohkem, kui seni arvati — isegi rohkem kui IQ, vanemlik kasvatus või terviseajalugu. Sotsiaalmajanduslikud tegurid selgitasid umbes 16% laste ajufunktsiooni näitajate erinevustest. Uuringus analüüsiti ligikaudu 12 000 üheksa- kuni kümneaastast last, hinnates 649 erinevat aju arengut mõjutavat tegurit, sealhulgas ekraaniaega, kognitiivseid võimeid, füüsilist ja vaimset tervist, vanemlikku kasvatust ning rassi ja sugu. Uuringu peaautor Scott Marek nimetas sotsiaalmajandusliku olukorra mõju “ajus peituvaks elevandiks”, öeldes, et see varjutas kõiki teisi tegureid. Vanema autor Nico Dosenbach selgitas, et madala sotsiaalmajandusliku taustaga lapse aju sarnaneb kõrgema taustaga lapse ajuga, kes on unepuuduses ja stressis. Teadlased rõhutasid, et tegemist ei ole vähem nutika ajuga — kui parandada und ja vähendada stressi, saab erinevusi vähendada. Ajuskaneeringute põhjal suutsid teadlased määrata lapse pere jõukuse ja uneharjumused, kuid mitte IQ-d, mis viitab sellele, et IQ ei ole bioloogiliselt määratud, vaid peegeldab keskkonna mõju.
