Arvukad arvamused Alma Ostra-Oinase ratsamonumendi kohta annavad põhjust arutada laiemalt selle üle, mida me mäletame oma ajaloost ning kuidas sellest räägime, kirjutab Piret Karro-Arrak. Kuna Eesti ajaloo- ja kultuurisaated jutustavad aastast aastasse üsna väljakujunenud lugu meie ajaloosündmustest ning neis osalenud naisi ei mainita, ei ole nende isiku ja eluloo kohta kinnistunud tõlgendust, nagu on Konstantin Pätsul või Jaan Tõnissonil. Naistest oleksid olemas olnud justkui ainult Lydia Koidula ja Marie Under. Praegu lahvatanud arvamustorm näitab, et me ei ole Alma Ostra-Oinase pärandit veel ühiskonnana läbi mõtestanud. Seetõttu ongi tema kui ajalooline isik haavatav ebatäpsetele süüdistustele näiteks kommunismis.
