Uue uuringu kohaselt suudavad tehisintellekti (AI) keelemudelid jäljendada inimlike emotsionaalseid seisundeid, avades uusi võimalusi vaimse tervise uurimiseks. Vaimse tervise probleemid kasvavad maailmas pidevalt ning eeldatavalt mõjutavad need 2050. aastaks 1,2 miljardit inimest. Dresdeni Tehnikaülikooli teadlased uurisid, kas suuremahulisi keelemudeleid saab kasutada vaimse tervise häirete modelleerimiseks. Erinevalt ravimipõhistest ravimeetoditest on kõneteraapiate arendamine keerulisem, kuna ei inimkatsed ega loommudelid suuda täielikult jäljendada uuritavate seisundite keerukust. Uuringus suunati keelemudeleid jäljendama hirmu, ärevust, viha, vastikust, kurbust, muret ja stressi ning testiti, kas neid seisundeid saab erinevate regulatsioonistrateegiate abil pöörata. Samuti uuriti, kas teatud emotsiooni esilekutsumine AI-mudelis põhjustab sarnaseid mõtlemisvigasid nagu inimestel. Selgus, et kuigi mudelitel puuduvad inimlikud vaimsed seisundid, suudavad need keeletöötluse kaudu teatud mõtlemisviise jäljendada. Dresdeni teadlase Jakob N. Katheri sõnul on keelemudelitega katsete eelis see, et neid saab identsetel tingimustel korrata nii palju kordi kui vaja, mis avab uusi võimalusi psühholoogilises ja biomeditsiinilises uurimistöös.
