Positiivne krediidiregister on vajalik, ent kui eesmärk on päriselt vähendada ülelaenamist, peab registri kõrval olema ka selge piirmäär, kirjutab Tarmo Ulla. Riigikogus vastu võetud krediiditeabe jagamise seadus on vajalik samm, mida on Eestis oodatud aastaid. Kui eesmärk on aga päriselt vähendada ülelaenamist, ei saa positiivne krediidiregister jääda üksnes vahendiks, mis aitab probleemi paremini näha. Selle kõrvale on vaja ka laenu teenindamise piirmäära, mis aitab ülelaenamist ennetada. Sellel teemal on Eestis vaieldud kümme aastat, aga lõppkokkuvõttes on küsimus väga lihtne: kas tahame ainult paremat ülevaadet inimeste kohustustest või ka selget piiri, mis aitab vältida olukordi, kus laenud hakkavad inimese igapäevaelu juhtima? Positiivne krediidiregister annab laenuandjale parema pildi sellest, millised laenud, liisingud, järelmaksud ja muud kohustused inimesel juba olemas on. See on vajalik, kuid register üksi ei ütle, millal on inimesel kohustusi juba liiga palju ja millal on aeg pidurit tõmmata. Selle otsuse teeb endiselt iga finantsasutus ise.
